Marjahooaeg kätte jõudmas…

Lisaks juba ammu teada ja tuntud tõele, et meie koeral on hiigelsuur isu ja tema kõht kunagi täis ei saa- on ta hakanud sööma ka aiasaadusi ja seda täiesti iseseseisvalt. Tooreid marju ta ei pruugi, küll on aga tikrid saanud parasjagu valmis, nii et võib küll juba mekkida. Ja ei sega ka hirmus teravad ja pikad okkad – muudkui marjast kinni ja suhu.

Õnneks ei roni ta puu otsa ja viinamarjad on ka veel hapud.

Aga viinamarjadest veel.

Sel aastal tõotab tulla saaki. Olin juba üsna lootust kaotamas, kuna päris head kohta mul avamaa viinamarjade jaoks ei ole. On küll lõunapoolne terrass ja võresein, kuid majast veidi kaugemal ja sinna soe enam väga ei kogune. Ühel korral juba, kui Eestimaad tabas erakordselt ebasoodus talv jäin juba korra taimedest ilma. Kuid nüüd tundub saab kannatlikkus ka tasutud. Ja päris palju on kobaraid küljes. Need taimed on vist 4 aastat vanad ja esimest korda on saaki loota. Sort on ‘Zilga’, mis peaks kannatama 40 kraadi pakast ja olema sobilik avamaal kasvatamiseks. Näis siis… kas saab ainult süüa või ka veini teha…

Maasikad potis on kevadel ostetud maasika frigotaimed.

Frigotaimede kohta saab rohkem lugeda Eesti Maasika koduleheküljelt. Selles osas olin küll natuke uudishimulik ja tahtsin proovida, kuid vajalikul ajahetkel ei olnud mul ettevalmistatud kohta taimede jaoks ja mõtlesin, et panen mõned taimed hoopis potiga terrassile. Maasikasordid olen ka omavahel lootusetult segi ajanud – ostsin korraga ‘Sonata’ ja ‘Clery’ taimi, kuid enam ei tea, kumb sort on pildil. Kui keegi oskab aidata, siis saab jätta arvamuse siia.  Ühe sordi maasikad olid valmis kohe varakult, suured ilusad ja magusad ja tänaseks on juba ammu unustatud ja kuna eriti varajane on kirjanduse andmetel ‘Clery’ , siis arvan, et pildil olev sort on seega ‘Sonata’. Need marjad muidugi näevad välja paremad, kui nad maitsevad…ja punase asemel lähevad nad veidike hoopis rohekaspruuniks. Võibolla on asi selles, et neile meeldiks  peenra peal hoopiski rohkem…

Juulikuus tabab mind aias alati üllatus, et hoolimata sellest, et valid taimi nii, et õisi oleks kogu hooaja vältel …tekib vahepeal ikkagi püsilillede õitsemisse väike vahe sisse. Lohutan ennast sellega, et see juhtub niimoodi sellepärast, et olen  valinud endale kasvama neid lilli, mis vajaksid veidi vähem hoolt ja vaeva ja sellepärast ongi nii. Tegelikult ikka võiksid mõned roosid olla küll aias…

Mis sinu aias juulikuus õitsemas ? Anna teada !

Pildil on hilised õitsejad valged liiliad  ja kääbushostad. Liilia on küll hilisem ilmselt sellepärast, et asub suhteliselt varjus.

Uksepiirde juures olevat lillekast on väga tore näide hästi kuuma, päikest ja kuiva taluvatest taimedest. Raudürt on vapper õitseja ja hõbesalvei ajab ka suve teiseks pooleks oma hõbedased lehed suureks ja uhkeks. Pikad ja peenikesed õied kuuluvad taimele ladinakeelse nimega Bulbine Frutescens. Päritolumaaks Lõuna- Aafrika ja armastab kasvada täispäikeses ja kuivas nagu sukulendid ikka. Kasta soovitatakse harva…korra 2 nädala jooksul. Ja õitseb pikalt kogu suve jooksul. Muidu igihaljas taim, aga temperatuuri alla -7 kraadi ei kannata. Nii, et proovin taime talveks tuppa kolida… vaatame, kas jääb ellu. Sukulendid on üldse suvisel ajal väga tänuväärt kuivade ja kuumade terrasside haljastamiseks sobivad – ei ole muret äraõitsenud õite noppimisega ja igapäevase kastmisega.

Bulbine Frutescens on ka üks laialdaselt kasutatavaid taimi meditsiinis, värske värske lehtede mahl mõjub tervendavalt naha vigastustele ja marrastustele, põletustele, päikesepõletusele, aknele…taimest tehakse kreeme ja muid nahahooldustooteid.

Veel kuuma ja kuiva armastavatest taimedest loe siit!